TALVEL JU PRIIUSERÜÜTLEID EI KOHTA*

1. kuigi mõnikord tahaks, tahaks öelda, et jää, palun jää , aga ei, ma ei suuda. mõnikord tahaks tõepoolest, et sa jääksid, mõnikord tahaks kasvõi, et sa tuleksid.
2. tule homme, sest täna ma vihkan sind. tule täiskuuneljapäeval. tule. tule julgelt, ma näitan sul' lille / väike prints mis kord minule tõi / oskad olla sa lilleks ja end kinkida mulle /muuta sinugi ohakaks võin*
3. sa tuled. et rääkida? kuulata? lihtsalt olla, et saaks taas ühe üksildase päeva õhtusse, et saaks taas elatud päeva eest risti kirja? ma ei tea. ma ei hooligi*. pole minu asi.
4. ma olen justkui nukk või nagu koer, kes vaid mehaaniliselt saba liputab.
5. aga ma ei tahagi midagi muud, kui vaid eksisteerida. sinu jaoks, kellegi jaoks. siis jääb vähemalt endalegi mõnikord mulje, et ma siiski hoolin. suudan hoolida.

6. ma ei taha enam võtta. kogu aeg olen ma kõigilt võtnud, varastanud. tahaks kordki midagi anda. jätke mulle vähemalt illusioon, et mul tõepoolest on midagi.
7. ma armastan? ei armasta? armastan? ei armasta... sellest ju niikuinii midagi ei olene. mitte kõige vähematki.
8. ta armastab? ei armasta? armastab? ei armasta... I don't care anyway. pole minu asi*.
9. uppuja päästmine on uppuja enese mure. ärge siis loopige mulle neid vettinuid päästerõngaid!
10. mlmaparandaja* ma ei ole, kuid oma sõpru võiks siiski osata aidata. minu tugevus on minu saamatus / minu sõit on sihitu ja jaamatu*
11. olen juurteta inimene. olen soo / tantsime koos*. kuid soojendavat turvast ei hakka ma iial kasvatama. mädasoost ei saa ealeski viljakandvat maad.
12. minust võiks vahest saada madal, sogase vee ja mudase põhjaga järveke. pealtnäha ehk kenagi, aga seest roiskunud. siis vahest laiskleks mu poris paar mugavat mudakala ja konnad karjuksid mu kallastel.
13. utoopilised unelmad!
14. püüan iga lillekest, kes siit mööda hõljub, siia meelitada. pakun talle oma parimaid ande, teades ise, et siin on ta saatus surm. kui ma tõepoolest hooliks, siis kisendaksin: "mine! mine! lenda sinna, kus sul on parem! ma ei taha, ma ei suuda su närbumist pealt vaadata! mine, sest siit ei leia sa ealeski seda, mida otsid, mida vajad! mine, et saaksid veel rõõmu tunda ja õnnelik olla! põgene siit nagu pidalitõbise juurest! mine! ruttu! ruttu! ruttu! MA EI OSKA ARMASTADA NÄRTSINUD LILLI!
15. how sentimental.
16. meie oleme kalad / me oleme alati kalad olnud*. sina sprott õlis ja mina räim tomatikastmes. sina unistad soojast soolakast mereveest, mina oma naiivsuses puhtast selgest allikast*.
17. steriilsus pole sugugi meeldiv. need vastikud kõledad värvitud ruumid*, see pimestav päevavalguslampide valgus. sind siin ei ole. täna ei ole*.
18. täiuslik olemine on olematus*.
19. minu võrku sa ei uju, minu laukasse sa ei vaju. mis oleks mu kolmas soov kuldkalakesele? jää alati selleks, kes sa oled - salajaste soovide täidesaatjaks, unustatud unistuste unestäratajaks.
20. jää priiuserüütliks, keda talvel ei kohta.

(1997)

Tekst on muudatusteta teieni toodud, muutsin vaid tausta. Autor: Katrin Gabrel.