Pannkoogid.

Tean, et mõnele on pannkoogid lausa igapäevased, aga mina tegin neid täna esimest korda. Ja kohalik degustaator (üks 1. klassi poiss) kiitis need heaks (ta küll oli oma sõnades lahkem, ent jäägem siiski tagasihoidlikuks).

Tarkuse päeva puhul.

On ilus vikerkaar? Näete? Väga hea, siis teil ikka on võime ilusat näha. Need, kes näevad vaid udu, vaadake hoolega. Mina näen ilusat vikerkaart, udu lisab kergelt müstilisust... kui nii võib öelda. Ikka näete vaid udu? Jumal teiega! Teistele aga edu!

Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et meie põnn läheb kooli. Ei, mitte lõpuks, vaid juba! Aeg lendab, kui tiibu ei kärbita. Kuid ajal ei saagi tiibu kärpida, sest ta on nii kiire, teda ei saa keegi kätte. Ja ehk ongi hea, muidu seisaks kõik paigal ja ei oleks midagi uut ilma peal. Jajaa. Kogu aeg uus on ka paha, on neid, kes nii ütlevad. Tuletagem siiski meelde - kõik uus on ammu unustatud vana.

Ma ehk ei ole nõus selle "kõik" osaga, aga muidu küll. Lühidalt, mulle meeldib, et aeg lendab. On mida oodata - iga uut päeva. Ja nüüd veelgi rohkem, mida Tristan koolis õpib, kuidas mina tema juhendamisega hakkama saan, kas mina oskan tema ülesandeid (mitte ette teha, aga lihtsalt, kas ma oskan). Ning kas ma oskan toeks olla... Põnev ja hirmutav üheaegselt, pigem siiski põnev.

Tähtis päev on seekord 2. september. Aga Tarkuse päeva tähistame ikka õigel päeval, emad organiseerivad lausa pidu sel puhul. Tore.

Kõigile, kelle võsuke kooli läheb õnne ja rõõmu!

Be Good

Üle pika aja sai jälle ühel Jazzkaare kontserdil käidud. Koos naisega. Häbi küll tunnistada, aga vist esimene tõelise kontserdi moodi üritus meie ühise ... 12 aasta jooksul. Hea küll. Aga seda toredam oli. Esineja oli Gregory Porter, põhiliselt oma albumilt Bee Good

Kopramängud

Sai kevadist kobrast mängitud. Saag ja kirves ja 4 inimest.

Ta tuli, et minna

Teadsin...
Ühel hommikul midagi avamata
mitte midagi ette lugemata
tõusin üles ja lihtsalt teadsin.
Ei olnud mul vaja raamatuid ega pilte
ei olnud mul vaja ei raadiot ega silte. 

Tõusin üles ja lihtsalt teadsin...
teadsin, et kevad käes.
Siis jooksin õue ja vaatasin ringi-
kõikjal oli näha ta muutlikke silmi
teadsin, et tuleb kord see päev
mil ma seda kõike näen! 

Kõik peavad minema et tulla tagasi.
Ka kevad läks ja nüüd on ta tagasi.

Püha hajameelsus ehk vanadus hakkab tulema...

Tulen töölt. Mõtlen, kas minna poodi või mitte. Otsustan minna. Teen poes omad valikud ära, korv on mõistlikult täis. Lähenen kassadele, võtan rahakoti välja... Oot! Kus see on? Kontrollin taskud üle, vaatan ka seljakotti. Mida ei ole, see on rahakott. Siis laksti! Muidugi! Kodus laua peal. Selge. Mõtlen, kas jätta korv kuskile, et käin ruttu kodus ära (nii 10 min). Otsustan, et ei viitsi ja laon asjad riiulitele tagasi. Ja poest välja, koju.