Tarkuse päeva puhul.

On ilus vikerkaar? Näete? Väga hea, siis teil ikka on võime ilusat näha. Need, kes näevad vaid udu, vaadake hoolega. Mina näen ilusat vikerkaart, udu lisab kergelt müstilisust... kui nii võib öelda. Ikka näete vaid udu? Jumal teiega! Teistele aga edu!

Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et meie põnn läheb kooli. Ei, mitte lõpuks, vaid juba! Aeg lendab, kui tiibu ei kärbita. Kuid ajal ei saagi tiibu kärpida, sest ta on nii kiire, teda ei saa keegi kätte. Ja ehk ongi hea, muidu seisaks kõik paigal ja ei oleks midagi uut ilma peal. Jajaa. Kogu aeg uus on ka paha, on neid, kes nii ütlevad. Tuletagem siiski meelde - kõik uus on ammu unustatud vana.

Ma ehk ei ole nõus selle "kõik" osaga, aga muidu küll. Lühidalt, mulle meeldib, et aeg lendab. On mida oodata - iga uut päeva. Ja nüüd veelgi rohkem, mida Tristan koolis õpib, kuidas mina tema juhendamisega hakkama saan, kas mina oskan tema ülesandeid (mitte ette teha, aga lihtsalt, kas ma oskan). Ning kas ma oskan toeks olla... Põnev ja hirmutav üheaegselt, pigem siiski põnev.

Tähtis päev on seekord 2. september. Aga Tarkuse päeva tähistame ikka õigel päeval, emad organiseerivad lausa pidu sel puhul. Tore.

Kõigile, kelle võsuke kooli läheb õnne ja rõõmu!